Eestis on see viltu, et erasektor pole ära tabanud, et tudeng on tema teenimisvõimalus.
(
EMÜ rektor Mait Klaassen
)
Kõik Eesti kõrgkoolid kokku annavad maailma mastaabis välja ühe mitte eriti suure ülikooli mõõtmed.
(
Mihhail Lotman
)
Meie ülikoolide mõõdupuud asuvad Helsingis ja Stockholmis. Üha enam ka Oxfordis, Berliinis ja Harvardis.
(
president T. H. Ilves
)
Tudengit ei murra miski, isegi mitte tudengivaimu puudumine.
(
Kertu Kalmus, EPL Online’i toimetaja
)
Suurrahvad saavad haridusega eksperimenteerida. Meid on nii vähe, et iga andekas inimene on kulla väärtusega.
(
Jaak Allik
)
Noortele inimestele peaks olema eeskujuks Tartu, kus akadeemilised üliõpilased oskavad pidutsemisel selgelt piiri pidada.
(
Andrus Ansip
)
Eesti ülikoolide eripära on see, et nad ei ole
mõeldud tudengitele. Ülikoolid sõdivad alati meelsamini oma tudengite kui
riigiga.
(
Peeter Kreitzberg
)
Hea tudeng jõuab samal ajal kuulata, kirjutada, pingi alla sms-ida ja kolmanda silmaga meili lugeda.
(
Priit Pullerits
)
|
|
Aprill 2010
Kuulutused
KUULUTA SIIN! Tahad, et sinu kuulutust loeks iga päev sajad üliõpilased? Kuuluta Üliõpilaslehe veebiküljel.
Veel kuulutusi...Vabatahtlikust üliõpilasest Euroopa tudengiorganisatsiooni juhatusse
Veeli Oeselg on täiesti tavaline
väikelinna tüdruk, kes elab ja
teeb vabatahtliku tööd Brüsselis
ühe toreda tudengiorganisatsiooni
Erasmus Student Network
keskkontoris.
Veeli õpib hetkel Tartu Ülikoolis majandust, oli ESN Tartu juhatuse liige ning käis vahetustudengina Erasmus programmi raames Saksamaal, Mannheimis. Selle aasta kevadel kandideeris Veeli ESN International juhatusse asepresidendi kohale ning suvest alates elab ja toimetab ta Brüsselis. Küsisin Veelilt täpsemalt ta tegemiste ja plaanide ning tema vabatahtliku perioodi kohta.
E: Veeli, palun tutvusta ennast – räägi pisut oma õpingutest!
V: Tegelikult olen täiesti väikelinna tüdruk - sündisin ja kasvasin üles Põlvas. Seal käisin ka Põlva Ühisgümnaasiumis. Tartu Ülikooli läksin õppima kohe pärast keskkooli ja ma otsustasin majanduse kasuks, mida hetkel magistritasemel õpin. Tegelikult tahtsin saksa filli õppima minna - juba keskkooli ajal võtsin usinalt osa saksa keele olümpiaadidest! Kuna ma tollel ajal oma saksa keele õpetajaga väga hästi läbi sain, siis põhimõtteliselt tema mõjutusel jäid siiski need plaanid katki. Ta oli arvamusel, et mu saksa keele oskus on juba piisavalt hea ja ma ei pea seda veelgi rohkem õppima. Kuna õppisin reaalkallakuga klassis ja majandus selline lai eriala tundus, siis selle eriala kasuks loõpuks otsustasin. Tartu ikka selle pärast, et oli kodule lähemal. Tolles eas rippusin ma suhteliselt veel oma kodu küljes :)
E: Millal ja miks otsustasid Erasmusega välismaale õppima minna?
V: Selle otsuse tegin juba pärast teist aastat ülikoolis. Pärast esimest kursust olin suvel kaks kuud Saksamaal Hamburgi lähedal praktikal. Kuna emotsioon oli positiivne, siis otsustasin Erasmuse välisüliõpilasvahetuse kasuks. Lõpuks sattusin Mannheimi ülikooli otsa. Olin seda meelt, et kui välismaale õppima minna, siis pigem ikka heasse ülikooli, kuivõrd võimalikult kaugesse ja eksootilisse riiki.
E: Kuidas võrdleksid Saksamaa ja Eesti kõrgharidust?
V: Oskan ehk vastata ainult oma õppeperioodi pinnalt ning pisut üldisemalt. Lisaks eelnevale tooksin välja ka selle, et Eestis on rohkem seminare, Saksamaal arutatakse aga palju teemasid läbi juba loengutes. Lisaks olid Mannheimis eksamid ka selle poolest erilised, et ühel eksamil võisid saada 7 (!) lehte küsimusi ja vastamiseks anti aega 1 (!) tund. Eesmärk ei olegi, et kõik inimesed kõik küsimused vastatud saaks. Asja mõte on lihtsalt see, et tudengid peavad olema piisavalt kompetentsed, et ilma pikema mõtlemiseta küsimustele üldiselt vastata oskaksid. E: Miks otsustasid kandideerida ESN Internationali juhatusse – millised olid su eesmärgid? V: ESN Internationali juhatusse kandideerimise peale hakkasin mõtlema pärast seda, kui korraldasime Tartus edukalt ESNi ühe regionaalsetest platvormidest (NEP ehk Põhja-Euroopa platvorm – E.L.), kus meil oli umbes 80 osavõtjat 13 riigist. Algul plaanisin kandideerida varahalduri kohale, sest minu enda eriala tõttu tundus see mulle loomulik otsus, sama tööd tegin ka ESN´is Tartus. Kuid pärast Brüsselis toimunud Recruitment Weekendit (uutele juhatuse liikmete kandidaatidele mõeldud nädalalõpu kampaania 2009. aasta jaanuaris – E.L.) sai mulle selgeks, et tänu Tartus tehtud tööle olen palju rohkemaks võimeline – seega kandideerisin asepresidendi kohale.
E: Mis on sinu tööülesanded? Mida soovid veel sügise ja kevade jooksul saavutada?
V: Lühidalt öeldes on minu tööväljaks ESN võrgustik ja selle liikmed. Kohustused ulatuvad tõesti seinast seina, kuid ametlikult on minu töökirjelduses öeldud järgmised ingliskeelsed sõnad: network care, facilitation of internal procedures, internal events, representation of ESN, support and substitute for the president, writing grant applications and reports, project coordinator. Mul on üks suur eesmärk problemaatiliste riikide tööle saamisel, hetkel ma võrgustiku laiendamise peale uutesse riikidesse eriti ei mõtle, sest minu arvates on olulisem enne olemasolev korralikult tööle saada kui üks suur võrgustik ja siis alles hakata uute liikmesriikide peale mõtlema. Mõtteid on palju!
E: Mis on sinu jaoks elus kõige olulisemad asjad?
V: Ma arvan, et eneseareng, mitte enda kasuks, vaid kellegi teise heaolu nimel töötamine, mu sõbrad minu ümber, kes mind mu kõikide tegevustes toetavad ja tuleviku omamine. Sometimes also the simple things in life can make me really happy.
E: Sinu soovid Eesti tudengitele, kes sel sügisel koolipingis alustasid!
V: Ma pean ausalt ütlema, et kadestan kõiki natuke, kes nüüd sügisest uuesti rõõmsalt ülikoolis uuesti loengutes saavad käia. Õppimine on alati minu jaoks tore olnud, kuid samas soovitan kõigil lahtiste silmadega käia ja olla avatud uutele võimalustele, mis maailmal pakkuda on, sest tihtipeale võivad need elule hoopis uue suuna anda.
Mis on mis?
Erasmus on Euroopa Komisjoni elukestva õppe programmi kõrghariduse allprogramm, mis on mõeldud tudengitele ja õppejõududele. Erasmuse eesmärk on muuhulgas parandada kõrghariduse kvaliteeti, toetada kõrgkoolide ja ettevõtjate rahvusvahelist koostööd ja arendada innovatiivseid suundi EL kõrghariduses.
ESN ehk Erasmus Student Network on 1990. aastal loodud vabatahtlike organisatsioon, mis aitab sihtriiki õppima läinud välistudengeid. ESNis on terve Euroopa peale kokku 301 sektsiooni ehk väikest haru, kus tegutseb rohkem kui 10 000 vabatahtlikku. Eestis on ESN kahes linnas – Tallinnas ja Tartus.
ESN International on aga Euroopa ESNide keskkontor, mis resideerub Brüsselis. Kokku töötab seal juhatusest viis liiget – president, asepresident, varahaldur, välissuhete juht ning veebihaldur.
 |
| Veeli koos Põlvamaa lammastega kodumiljöös. Kui Veelil aega jääb, siis on järgmiseks projektiks „Lambad mobiilseks”! |
Veeli õpib hetkel Tartu Ülikoolis majandust, oli ESN Tartu juhatuse liige ning käis vahetustudengina Erasmus programmi raames Saksamaal, Mannheimis. Selle aasta kevadel kandideeris Veeli ESN International juhatusse asepresidendi kohale ning suvest alates elab ja toimetab ta Brüsselis. Küsisin Veelilt täpsemalt ta tegemiste ja plaanide ning tema vabatahtliku perioodi kohta.
E: Veeli, palun tutvusta ennast – räägi pisut oma õpingutest!
V: Tegelikult olen täiesti väikelinna tüdruk - sündisin ja kasvasin üles Põlvas. Seal käisin ka Põlva Ühisgümnaasiumis. Tartu Ülikooli läksin õppima kohe pärast keskkooli ja ma otsustasin majanduse kasuks, mida hetkel magistritasemel õpin. Tegelikult tahtsin saksa filli õppima minna - juba keskkooli ajal võtsin usinalt osa saksa keele olümpiaadidest! Kuna ma tollel ajal oma saksa keele õpetajaga väga hästi läbi sain, siis põhimõtteliselt tema mõjutusel jäid siiski need plaanid katki. Ta oli arvamusel, et mu saksa keele oskus on juba piisavalt hea ja ma ei pea seda veelgi rohkem õppima. Kuna õppisin reaalkallakuga klassis ja majandus selline lai eriala tundus, siis selle eriala kasuks loõpuks otsustasin. Tartu ikka selle pärast, et oli kodule lähemal. Tolles eas rippusin ma suhteliselt veel oma kodu küljes :)
E: Millal ja miks otsustasid Erasmusega välismaale õppima minna?
V: Selle otsuse tegin juba pärast teist aastat ülikoolis. Pärast esimest kursust olin suvel kaks kuud Saksamaal Hamburgi lähedal praktikal. Kuna emotsioon oli positiivne, siis otsustasin Erasmuse välisüliõpilasvahetuse kasuks. Lõpuks sattusin Mannheimi ülikooli otsa. Olin seda meelt, et kui välismaale õppima minna, siis pigem ikka heasse ülikooli, kuivõrd võimalikult kaugesse ja eksootilisse riiki.
E: Kuidas võrdleksid Saksamaa ja Eesti kõrgharidust?
V: Oskan ehk vastata ainult oma õppeperioodi pinnalt ning pisut üldisemalt. Lisaks eelnevale tooksin välja ka selle, et Eestis on rohkem seminare, Saksamaal arutatakse aga palju teemasid läbi juba loengutes. Lisaks olid Mannheimis eksamid ka selle poolest erilised, et ühel eksamil võisid saada 7 (!) lehte küsimusi ja vastamiseks anti aega 1 (!) tund. Eesmärk ei olegi, et kõik inimesed kõik küsimused vastatud saaks. Asja mõte on lihtsalt see, et tudengid peavad olema piisavalt kompetentsed, et ilma pikema mõtlemiseta küsimustele üldiselt vastata oskaksid. E: Miks otsustasid kandideerida ESN Internationali juhatusse – millised olid su eesmärgid? V: ESN Internationali juhatusse kandideerimise peale hakkasin mõtlema pärast seda, kui korraldasime Tartus edukalt ESNi ühe regionaalsetest platvormidest (NEP ehk Põhja-Euroopa platvorm – E.L.), kus meil oli umbes 80 osavõtjat 13 riigist. Algul plaanisin kandideerida varahalduri kohale, sest minu enda eriala tõttu tundus see mulle loomulik otsus, sama tööd tegin ka ESN´is Tartus. Kuid pärast Brüsselis toimunud Recruitment Weekendit (uutele juhatuse liikmete kandidaatidele mõeldud nädalalõpu kampaania 2009. aasta jaanuaris – E.L.) sai mulle selgeks, et tänu Tartus tehtud tööle olen palju rohkemaks võimeline – seega kandideerisin asepresidendi kohale.
E: Mis on sinu tööülesanded? Mida soovid veel sügise ja kevade jooksul saavutada?
V: Lühidalt öeldes on minu tööväljaks ESN võrgustik ja selle liikmed. Kohustused ulatuvad tõesti seinast seina, kuid ametlikult on minu töökirjelduses öeldud järgmised ingliskeelsed sõnad: network care, facilitation of internal procedures, internal events, representation of ESN, support and substitute for the president, writing grant applications and reports, project coordinator. Mul on üks suur eesmärk problemaatiliste riikide tööle saamisel, hetkel ma võrgustiku laiendamise peale uutesse riikidesse eriti ei mõtle, sest minu arvates on olulisem enne olemasolev korralikult tööle saada kui üks suur võrgustik ja siis alles hakata uute liikmesriikide peale mõtlema. Mõtteid on palju!
E: Mis on sinu jaoks elus kõige olulisemad asjad?
V: Ma arvan, et eneseareng, mitte enda kasuks, vaid kellegi teise heaolu nimel töötamine, mu sõbrad minu ümber, kes mind mu kõikide tegevustes toetavad ja tuleviku omamine. Sometimes also the simple things in life can make me really happy.
E: Sinu soovid Eesti tudengitele, kes sel sügisel koolipingis alustasid!
V: Ma pean ausalt ütlema, et kadestan kõiki natuke, kes nüüd sügisest uuesti rõõmsalt ülikoolis uuesti loengutes saavad käia. Õppimine on alati minu jaoks tore olnud, kuid samas soovitan kõigil lahtiste silmadega käia ja olla avatud uutele võimalustele, mis maailmal pakkuda on, sest tihtipeale võivad need elule hoopis uue suuna anda.
Mis on mis?
Erasmus on Euroopa Komisjoni elukestva õppe programmi kõrghariduse allprogramm, mis on mõeldud tudengitele ja õppejõududele. Erasmuse eesmärk on muuhulgas parandada kõrghariduse kvaliteeti, toetada kõrgkoolide ja ettevõtjate rahvusvahelist koostööd ja arendada innovatiivseid suundi EL kõrghariduses.
ESN ehk Erasmus Student Network on 1990. aastal loodud vabatahtlike organisatsioon, mis aitab sihtriiki õppima läinud välistudengeid. ESNis on terve Euroopa peale kokku 301 sektsiooni ehk väikest haru, kus tegutseb rohkem kui 10 000 vabatahtlikku. Eestis on ESN kahes linnas – Tallinnas ja Tartus.
ESN International on aga Euroopa ESNide keskkontor, mis resideerub Brüsselis. Kokku töötab seal juhatusest viis liiget – president, asepresident, varahaldur, välissuhete juht ning veebihaldur.
Eero Loonurm
Küsitlus
Bologna protsessis on positiivseim:
Foorumis räägitakse
Telli Üliõpilasleht
Reklaam
Üliõpilaslehe toimetus: F.R. Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn, tel:6400427, faks:640 0502
toimetus@yliopilasleht.ee.
Veebitoimetaja: veebitoimetaja@yliopilasleht.ee. Reklaam: reklaam@postimees.ee
Veebitoimetaja: veebitoimetaja@yliopilasleht.ee. Reklaam: reklaam@postimees.ee