Kõrgkoolide liitumine jätkub ja tekitab vastakaid emotsioone

Sellest, et Eestis on liiga palju kõrgkoole, on räägitud juba aastaid. Kõrgkoolide liitumine tekitab aga siiani erinevates osapooltes väga vastakaid arvamusi.

Ülikoolide liitumise musternäidiseks on 2005. aastal loodud Tallinna ülikool, mis moodustuski mitme Tallinnas asuva ülikooli ja akadeemilise asutuse ühinemisel. See koosneb varasemast Tallinna pedagoogikaülikoolist, Eesti humanitaarinstituudist, Ajaloo instituudist, Audentese ülikooli meediaosakonnast ja 2010. aastal sai endisest Akadeemia Nordist TLÜ õigusakadeemia. Äsja alustas Tallinna ülikool ühinemisläbirääkimisi ka Tallinna pedagoogilise seminariga (TPS).

„TPS-i nõukogu on juba langetanud ühinemist toetava otsuse, ülikooli senat arutab ühinemisega seonduvat maikuu keskel,“ kirjeldas hetkeseisu TLÜ rektor Tiit Land ja lisas, et positiivse otsuse korral alustab TPS uut akadeemilist aastat juba TLÜ osana.

Ülikoolide liitumise mõju tudengitele

Land kinnitas, et TPS-i üliõpilased liitumisest kuidagi ei kannata ning neist saavad täieõiguslikud TLÜ üliõpilased. „Kuna ühinemise üks põhjusi on sama valdkonna õppekavade ühine arendamine, siis näen potentsiaali õppekvaliteedi tõusuks ja üliõpilaste suuremaks motivatsiooniks. Samuti tekib neil võimalus jätkata õpinguid magistri- ja doktoriõppes,“ selgitas Land.

Landi sõnul on olukorras, kus üliõpilaste arv väheneb, ülikoolide liitumine loomulik protsess. „Tallinna ülikool lähtub liitumistel põhimõttest, et liituvad kõrgkoolid täiendavad üksteist sisuliselt, integreerides oma erialad ja tugevused ühtse katuse alla.“

Rektor lisas, et Akadeemia Nordi ühinemisprotsess kulges plaanipäraselt. Liitumisel kehtestatud 3-aastane üleminekuperiood hakkab lõppema, õppekavad on integreeritud TLÜ õppesüsteemi ja Landi hinnangul tunneb õigusakadeemia end Tallinna ülikooli täieõigusliku osana.

Kõrgharidusasutuste ühendamise peamise argumendina on välja toodud vajadus vähendada õppekavade otstarbetut dubleerimist Eesti kõrghariduses. Ühed väidavad, et erialade koondamine aitab tõhustada õppe- ja teadustöö kvaliteeti ning vähendada ressursside kulu. Teiselt poolt aga kõlab, et liitumine soodustab kõrgharidusmonopolide teket, lisaks kahjustab sunniviisiline ühendamine ülikoolide loomulikku vabadust õppe- ja teadustöös.

Kuidas mõjub ülikoolide liitumine aga tudengitele? Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets kinnitas, et erialade või koolide liitumise puhul võetakse alati arvesse ka üliõpilaste huve.

„Kui kooli juhtimisel on tekkinud vigu ja kvaliteedi madala taseme, juhtimisvigade või vahendite ebapiisavuse tõttu tuleb kool likvideerida, võib teatud tõrkeid tekkida ka üliõpilaste jaoks,“ nentis ta. „Samas oleme seni suutnud suuremaid probleeme vältida ja kõik soovijad on saanud lähedastel õppekavadel jätkata.“

Laidma on seisukohal, et kõrghariduses on ennekõike tähtis kvaliteet ja taseme hoidmiseks on vahel  vajalik ka mõni õppeasutus kaotada. „Kindlasti pole mõtet mitmes kohas sama asja keskpäraselt teha, samas ei saa me ilmselt ka kõiki tegevusi vaid ühte ülikooli koondada,“ hoidus ta ka teise äärmusesse minemast. Laidma sõnul on üheks oluliseks teguriks eriala nõudlus tööturul ning kui seda on vähe, on mitmes kohas sama eriala õpetamine tema hinnangul ebaotstarbekas.

Tartu ülikooli (TÜ) õppeprorektor Martin Hallik arvas, et teatav koondumine Eesti kõrgharidusmaastikul on hädavajalik, kuna kõrgkoolid ei suuda üksteisele pakkuda tõsiseltvõetavat konkurentsi. „Konkureerida on mõtet ikka tugevatel omavahel,“ ütles ta. Hallik ei arvanud, et ülikoolide liitumine või erialade koondamine kelleltki õppekohta või õppimise võimalust ära võtaks. „Üliõpilaste arv hakkab vähenema, kuna lihtsalt selles vanuses elanikkonna arv väheneb,“ selgitas ta.

Ühinemine peab olema vabatahtlik

Samas on Eesti maaülikooli (EMÜ) rektor Mait Klaassen alati olnud kategooriliselt vastu ülikoolide sunniviisilisele liitmisele, kuna ei näe, et see oleks parim lahendus kõrghariduse probleemidele.

„Kui inimesed ei hakka käesolevate ülikoolide raames koostööd tegema, siis mina ei poolda mingisugust liitmist,“ ütles Klaassen. „Igasugune liitumine peab olema vabatahtlik või vähemalt soovitud. Sunniviisiline liitmine ei too kellelegi kasu. Võib-olla ainult rektori palganumbrile.“

Meedias on spekuleeritud ka TÜ ja EMÜ liitumise üle, mis sai alguse TÜ rektor Alar Karise ideest, kuid sellest polegi kaugemale jõutud. Suuresti seetõttu, et EMÜ ei ole liitumisest huvitatud. Eelmisel kevadel tekitas palju kära jutt TÜ ja Estonian Business Schooli ühinemisest, mis on samuti siiani jäänud sündimata. Kuid ka TLÜ ja TPSi ühinemissoov näitab, et liitumiste tendents siiski jätkub.

Annes Aus