Ideelabor aitab hulludel ideedel reaalsuseks saada

Märtsis alustas Tartus Ahhaa teaduskeskuses taaskord tegevust TÜ ideelabor, kus mentorid aitavad tudengite meeskondadel 11 nädala jooksul pööraseid ideid reaalsuseks muuta.

Ideelaboris saab tegeleda ideedega, mis loengut kuulates koolipingis tekivad, ent mis oma pöörasusega nõuaksid suurt pühendumust, ahhetama panevalt palju ressursse ning muidugi juhendajat, kes idee õiges suunas liikuma paneks.
Algselt esitati ideelaborisse 37 ideed, millest on tänaseks võistlustulle jäänud kümmekond parimat. Üheks ideelabori märksõnaks on valdkonnaülesus –  meeskonnas on koos liikmed erinevatelt teadusaladelt. Nii ei ole midagi imelikku selles, kui ühe idee kallal töötavad tulevane arst, majandusteadlane, füüsik ja õigusteadlane.

Nutigiid muudab bussisõidu harivaks

Kümne konkurentsi püsima jäänud idee hulgast leiab näiteks Nutigiidi. Nutitelefonile mõeldud rakenduse eesmärk on pakkuda inimestele, kes pidevalt mööda suuremaid Eesti maanteid sõidavad, võimalust tutvuda huvitavate tee äärde jäävate objektidega. Selgitatakse põnevamaid seiku
asulate ajaloost, ajaloolistest sündmustest, loodusobjektidest ja muudest vaatamisväärsustest. Rakenduse ühe väljatöötaja Kaarin Koosa sõnul õpib läbi selle paremini oma kodumaad tundma. „See peaks pakkuma vaheldust nendele inimestele, kes sageli sama teed sõidavad, ning lõbustama ka neid, kes ise rooli ei keera. Seega võiks rakendus olla suunatud mitte ainult juhile, vaid ka ülejäänud sõidumasina seltskonnale,“ rääkis Koosa.

Kuigi rakenduse idee käis välja Eesti maanteemuuseum, tuli siiski leida kamp asjast huvitatud tudengeid. Kaarin Koosa usub, et Ideelabor võlub eelkõige võimalusega väljendada lennukat fantaasiat uute sõpradega. Ja uusi sõpru leiab projekti vältel küll. Ka nutigiidi meeskond ei olnud juba varem headest sõpradest moodustunud, vaid huvilised leiti kohapealt. „Üks semiootik lahkus meie juurest teise meeskonda. Järjekordsel Ideelabori ühiskohtumisel saime üsna juhuslikult uue liikme majanduse erialalt. Ja ühe liikme rääkisin mina pehmeks, kuna meil oli puudu IT-taustaga meeskonnaliige,“ rääkis Koosa. Tänaseks päevaks on meeskond koosseisult üsna kirju: sellesse kuuluvad bioloog, loodusteaduste õpetaja, ajaloolane, inimgeograaf ning majanduse ja füüsika eriala inimesed.

Kahe kuuga on tiim jõudnud rakenduse valmimisele sammu lähemale – olemas on rakenduse kontseptsioon ning enam-vähem on ka selge, milline see välja hakkab nägema. „Võiks arvata, et kaks kuud on pikk aeg, aga kui inimesed käivad koolis ja ka tööl, siis polegi nii lihtne leida piisavalt aega ka Ideelabori projektile,“ nentis Koosa.

QR-kood päästab tüütust poodlemisest

Lisaks nutigiidile tegeleb aktiivselt oma idee elluviimisega neljaliikmeline tiim, kuhu on ühiste huvide tulemusena kokku saanud informaatika
doktorant, kaks majandusteadlast ja sotsioloogia magistrant. Meeskonda juhtima asunud Kadri Pelisaar tutvustas meile ideed lähemalt: „Usutavasti on igaühel üks lemmiksärk või lemmikteksapaar, mis istuvad sedavõrd hästi, et neist ei tahaks loobuda, hoolimata sellest, et need näevad juba vanad ja kulunud välja. Meie lahendus on luua algoritm, mis lähtuvalt lemmikriiete mõõtudest leiab paljude müügilolevate riiete seast kõige sarnasemad ja kõige tõenäolisemalt sellised, milles inimene võiks end sama hästi tunda.“ Pelisaar usub, et praegu veel arendamisjärgus oleva QR-koodi kasutuselevõtt aitaks rahulikumalt hingata neil inimestel, kes poeskäimisest väga ei vaimustu.

Ka nende jaoks on viimased kaks kuud olnud suures osas eneseleidmise protsess. Idee realiseerimiseks alustati päris algusest: esialgu viidi end teemaga kurssi, uuriti, mida arvavad rõivatootjad, tehnoloogiaarendajad ja võimalikud tarbijad. Tänaseks päevaks on ambitsioonikas idee viinud meeskonna nii TÜ tehnoloogiainstituuti, Eesti juhtivaima särgitootja Sangari ja virtuaalse proovikabiini Fits.me kontorisse. „Tehnoloogiainstituudis katsetasime omal nahal mõõtmist 3D inimkeha skänneri abil, Sangaris said meile selgemaks Eesti särgitootmise võlud ja valud; Fits.me kontoris katsetasime, kuidas klapib virtuaalses proovikabiinis nähtav mannekeenist tehtud pilt reaalse peegelpildiga, kandes sama särki enda seljas,“ rääkis Pelisaar.

Aga mis saab kõige vingematest ideedest? Ideelabor jagab semestri lõpus rahalise preemia igas teadusvaldkonnas ning andmata ei jää ka eripreemiad, mida on tervelt neli: humaniora, medicina, realia et naturalia ja socialia vallas. Kadri Pelisaar, kelle juhendamisel võib peagi poodlemine ülilihtsaks muutuda, kinnitab, et auhinnafond pole kogu protsessi juures olulisim. „Ausalt öeldes tundub mulle, et meie tiim ei ole üldse hetkel raha peal väljas. Me lihtsalt naudime protsessi ja seltskonda ning vaatame, mis sellest kõigest välja tuleb. Auhind suurendaks ilmselt soovi edasi pürgida. Võitnud oleme me juba nagunii.“

Helen Mihelson