Rektorite valimised on aeg tulisteks aruteludeks

Mai lõpus valib Eesti suurim ülikool, Tartu ülikool endale uue rektori. Viimased viis aastat ülikooli juhtinud professor Alar Karis sel korral enam rektoriks ei kandideeri, seega on õige pea oodata Tartu ülikooli juhtimises uusi tuuli, mille suunas saavad kaasa rääkida ka tudengid, kui nad seda vaid soovivad ja oskuslikult käituvad.

Rektor juhib kõrgkoolides igapäevast tegevust, vastutab rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Ta esindab kõrgkooli ja teostab kõrgkooli nimel tehinguid. Rektor valitakse tavaliselt viieks aastaks.

Kuidas leitakse sobivad kandidaadid? Kandidaate võivad erinevates kõrgkoolides esitada natuke erinevad kooslused, mida võib uurida selle loo lisainfost. Tavaliselt kuuluvad sinna teaduskondade nõukogud, põhiüksuste otsustuskogud, mingi kogus professoreid ühisavaldusena, ametis olev rektor ja üliõpilasesindus. Rakenduskõrgkoolides saavad inimesed rektori kohale kandideerida ise.

Kandidaat peab olema keegi, kes on professor või on kunagi valitud professori ametikohale. Lisaks peab kandidaat muidugi ka ise nõus olema. Seejärel algab valimiste kadalipp, mille jooksul toimuvad erinevad kohtumised, debatid ja arutelud. Rektori valib valimiskogu, millel on samuti eri ülikoolides eri koosseisud. Tavaliselt on seal kõigi ülikooli juhtimisorganite (vastavalt nõukogu, senat, kuratoorium jne) liikmed, teaduskondade nõukogude liikmed, üliõpilasesinduse liikmed, professorid ja juhtivteadurid.

Kusjuures nii, nagu on Tallinna ülikooli põhikirja sisse kirjutatud ja teistes kõrgkoolideski kombeks, moodustavad üliõpilased umbes viiendiku valimiskogust. Seega moodustavad üliõpilaste hääled väga suure osa üldhäältest, samuti on üliõpilaste seisukohad vähemalt viimastel aastatel sageli osutunud väga olulisteks. Üliõpilaste toetusega on viimastel rektorivalimistel tõusnud rektoriks näiteks Andres Keevallik Tallinna tehnikaülikoolis (TTÜ-s) ja Enno Lend Tallinna tehnikakõrgkoolis (TTK).

TTÜ-s toimusid rektorite valimised kaks aastat tagasi. Sealne üliõpilaskond moodustas koostöös vilistlastega enne kandidaadi esitamist suisa kogu ülikooli arengut hõlmava platvormi „Üliõpilaste 58 ootust tulevasele rektorile ja tema meeskonnale“. Selles oli soove nii rektoraadi meelestatusele kui ka väga konkreetseid ettepanekuid.

Näiteks sooviti, et uus ülikooli juhtkond oleks eestvedav, tulemustele orienteeritud, nooruslik, usaldusväärne, innovaatiline ja erinevate ühiskonna huvigruppidega arvestav. Teisalt taheti, et üliõpilasi võetaks TTÜ-sse rohkem praktikale ja tööle, et juhtkond peaks kinni lubadusest renoveerida 2011. aastal tudengimaja, et üliõpilastelt ega ülikooli töötajatelt ei küsitaks TTÜ territooriumil parkimise eest tasu jne.

Ühine visioon kooli tulevikust

Tudengid kohtusid mõlema rektorikandidaadiga, tollase rektori professor Peep Sürje ja professor Andres Keevallikuga, osalesid kohtumistel ülikooli üksuste juures ning korraldasid avaliku debati rektorikandidaatide vahel. Lõpuks otsustasid tudengid toetada Andres Keevallikut, kelle visioon ühtis enim tudengite nägemusega TTÜ arengust. „Andres Keevalliku tugevuseks peetakse inspireerivat juhinatuuri, avatust muudatustele ja valmisolekut muuta ülikooli oluliselt kaasaegsemaks ja üliõpilassõbralikumaks. Juhtkohal on koostöö tudengitega strateegiliste küsimuste lahendamisel õppe-, teadus- ja arendusvaldkonnas,“ teatas TTÜ üliõpilaskond tollases pressiteates. Keevallik need rektorivalimised ka võitis.

Tallinna tehnikakõrgkooli rektorivalimised toimusid samuti ligi kaks aastat tagasi. Kuna tegemist on rakenduskõrgkooliga, siis on sealsed reeglid veidi erinevad. Esiteks võivad oma kandidatuuri esitada kandidaadid ise, lisaks moodustub valimiskogu vaid nõukogu ja nõunike kogu liikmetest, kus on siiski ka vähemalt viiendik üliõpilased. TTK tudengid koostasid samuti rektori valimisteks platvormi, mis esitati rektori kandidaatidele enne valimisi.

Üliõpilaste poolt soositud kandidaat, endine õppeprorektor Enno Lend võttis tudengite seisukohti tollase TTK üliõpilaskonna liikme Triin Kuke sõnul väga tõsiselt ja kohtumisel arutati läbi, kuidas ja mida on võimalik realiseerida. Lend võitis rektori valimised ja on Kuke hinnangul kokkulepetest väga suures osas kinni pidanud. „Ühena nendest on kindlasti paranenud kooli liikmeskonna kaasamine. Võib öelda, et TTK-s kui demokraatlikus organisatsioonis on otsuste väljatöötamisse ja elluviimisse kaasatud kõik asjast huvitatud osapooled. Rektor on täitnud tudengite soovi näha kooli juhte üliõpilasüritustel − Enno Lend on üles astunud isegi Tudengipäevade lõpupeol diskorina. Samuti on juhtkonna esindajad osalenud üliõpilasesinduse valimistel ning tähtsamatel tudengiüritustel,“ rääkis Kukk. Lahtine on siiski näiteks TTK ühiselamu renoveerimine, mille B-korpuse uuendamine peaks kokkuleppe järgi valmis saama aastaks 2014.

Tartu ülikooli tudengkonnal seisab kõik see aga alles ees. Kui 14. aprillil kogunevad esimesele koosolekule uued üliõpilasesindajad ja valivad endale juhatuse, siis hakatakse kibekiiresti tegelema ka rektori valimistega, lubab üks uue esinduse liikmetest, üliõpilane Erik Raudsepp. „Üks võimalus on see, et meil joonistub enne 7. maid välja selge eelistus ja me esitame tema kandidaadiks. Kindlasti toimuvad aga kandidaatidega avalikud koosolekud, kuhu saavad kohale tulla ja küsimusi esitada kõik tudengid,“ rääkis Raudsepp.

Raudsepa sõnul ootavad tudengid uuelt rektorilt kindlasti suurema ühtsuse loomist Tartu ülikooli sees. Samuti peaks uus rektor võtma ka ülikooli sees rohkem sõna kõrgharidusreformi ja õppetoetuste teemal. Konkreetsemad soovid pannakse Raudsepa sõnul kokku pärast uue üliõpilasesinduse koosolekut ja juhatuse valimist.

Arutle kas või Facebookis

Esindusse mitte kuuluvatel tudengitel soovitab Raudsepp rektori valimiste ajal pöörduda oma valitud esindajate poole kas siis üliõpilasesinduses või teaduskondade nõukogudes. „Mina ootan küll tudengitelt seda, et nad ei laseks rektori valimise aega külmalt mööda. Otsiksid üles oma esindajad ja ei laseks neil väga mugavalt elada. Et tudengid osaleksid aktiivselt selles diskussioonis. Käiksid debattidel ja koosolekutel kohal või arutaks kas või Facebookis.“

Kuid väikeseks vihjeks enne Tartu ülikooli rektori valimisi: kõige tõenäolisemalt algab uue rektori perekonnanimi K-tähega. Miks? Sest alates esimese Eesti vabariigi ajast (1919) on 15st TÜ rektorist vaid viie mehe nimi alanud mõne muu tähega (kolm neist viiest, Peeter Põld, Heinrich Riikoja ja Tõnu Lehtsaar olid ametis vaid aasta).

Kadri Inselberg

Foto: Sille Annuk/Postimees/Scanpix