TLÜ Haapsalu kolledž – üks suur pere

Umbes 12 000 elanikuga Haapsalu linnas asub üks Tallinna ülikooli viiest kolledžist. Mereäärse väikelinna kolledžis on pea 300 õpilast, kes on sinna kohale tulnud üle Eesti, näiteks Tallinnast, Hiiumaalt või isegi Võrust. Tudengitest kolledžil puudust ei ole. Selle õppeaasta alguses oli konkurss liiklusohutuse ja tervisejuhi erialadele suisa seitse inimest ühele kohale.

Kõigepealt kohtun kolledži direktori Janno Kriiskaga, kes mind rõõmsalt vastu võtab. Ja mis eriti tore – ta pakub mulle iga veerand tunni möödudes kommi – nimelt on neil traditsioon, et kui keegi mõne projekti raames välismaal käib, tuleb tagasi tulla kommikarbiga. Samuti näitab ta koolimaja: kolmel korrusel asuvad nii auditooriumid, ateljee, raadiostuudio kui ka puidutöökoda.

Erialasid on kolledžis viis. Kolledži direktori sõnul on üritatud iga eriala puhul oma niši leida, et tudengitele huvitavaid ja vaheldusrikkaid teadmisi pakkuda. Nii ongi liiklusohutuse eriala ainus Eestis ning kogu Euroopas on seda eriala pakkuvaid kõrgkoole võimalik ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ka klassiõpetajaid ei õpetata klassikaliselt, direktori sõnul koolitatakse Haapsalus tänapäevaseid õpetajaid. Nende all mõtleb Kriiska õpetajaid, kes kasutavad õppetöös videokaamerat, projektoreid ning ka iPade.

Kriiska sõnul õpib kolledžis kahte tüüpi õpilasi: ühelt poolt need, kes on pärast keskkooli kohe kõrgkooli tulnud (informaatikud ja klassiõpetajad) ja ka need, kes juba töötavad (liiklusohutus, tervisejuht, käsitöötehnoloogiad). Õppejõududest moodustavad umbes poole Tallinna ülikooli õppejõud ning samuti õpetavad tudengeid oma ala spetsialistid – näiteks liiklusohutuse erialal on õppejõude nii maanteeametist kui ka politseist.

Kolledž toetab ka sportlikku eluviisi, mistõttu toimuvad mitmel korral nädalas nii korvpalli- kui ka võrkpallitreeningud. Võitlusvaim toob tudengid ja õppejõud platsile kokku. Lisaks saavad kõik tudengid käia poole hinnaga kooli kõrval veekeskuses ujumas, sest kolledž maksab ise pool kinni. Tudengid ja õppejõud ei võta omavahel mõõtu ainult palli-, vaid ka tantsuplatsil, sest ka pidudelt ei taha õppejõud puududa. Direktor Janno Kriiska toob välja, et ka see on üks neist asjadest, mis kooli eriliseks teeb – tudengite ja õppejõudude vahel on hea koostöö.

Tudengeid Võrust Tallinnani

Istusime maha nelja aktiivse tudengiga, et nendega õppimisvõimalustest, õppejõududest ja muidugi ka tudengielust rääkida. Ketter on pärit Viljandist ja praegu on tal käsil kolmas ülikooliaasta klassiõpetaja erialal. Kuigi tüdruk sai sisse ka Tallinna ülikooli, otsustas ta siiski Haapsalu kasuks kahel põhjusel. Esiteks soovitasid kolledžit sõbrad ning teiseks on ju tegu ilusa mereäärse linnaga.

Ka Tartust pärit Mari õpib klassiõpetajaks. Tema tuli Haapsalusse õppima seetõttu, et ta sai siia tasuta kohale, ent samuti mängis suurt rolli kaugus kodust – võimalus kiiremini iseseisvaks saada.

Kodust tahtis eemale ka Kert, kes õpib teist aastat rakendusinformaatikat. Võrust pärit poiss kaalus ka teisi võimalusi, kuid Haapsalu kasuks rääkis see, et ülejäänud sõbrad läksid mujale. Kert tahtis teha midagi teistmoodi.

Tallinnast pärit Taavet õpib käsitöötehnoloogiate ja disaini erialal. Ta küll mõtles EKA peale, ent otsustas veel veidi ringi vaadata ja nii ta Haapsalusse sattuski.  Taaveti sõnul muutis Haapsalu kolledži huvitavaks see, et antud õppekava avati möödunud aastal esimest korda. „Huvitav ju näha, kuidas üks õppeava n-ö elama hakkab,“ ütles ta. Praegu tundub talle küll, et ta tegi õige otsuse.

Küsimusele, kas neil niivõrd väikses linnas igav ei hakka, vastavad tüdrukud kui ühest suust, et see ei ole lihtsalt võimalik. „Teised tudengid on ka rääkinud, et tudengielu on täpselt nii huvitav, kui huvitavaks sa selle ise teed,“ ütles Mari. Ketter lisas, et koolis toimub üritusi nii palju, et igav ei hakka, aga kui see peaks juhtuma, siis saab ju alati õppida. Ja koolitöödest tüdrukute sõnul väheks ei jää.

Tudengitel igav ei hakka

Kõige enam meeldib tudengitele kolledžis õppimise juures see, et saab paljude huvitavate asjadega tegeleda. Nii on kõik neli osalenud erinevatel konverentsidel. „Minu jaoks on akadeemilisest haridusest palju tähtsam see, et saan tegeleda asjaga, mis mind huvitab,“ ütles Kert.

Kõik kinnitavad, et projekti raames välismaale minekuks ei pea läbima teab mis kadalippu, vaid tuleb lihtsalt huvi välja näidata. Tüdrukute sõnul on projektidel osalemine hea vaheldus ning võimas motivaator. „Käisime eelmisel nädalal Soomes ja just täna mõtlesin – nii tore, et ei pidanud kolm päeva õppima!“

Ühe põhjusena, miks on kolledži kaudu võimalik niivõrd paljudest üritustest osa võtta, on kindlasti selle väiksus. „Vähem inimesi tähendabki seda, et on parem erinevatest võimalustest kinni haarata,“ ütles Taavet, „lihtsam on oma nina igale poole toppida“.

Üritused liidavad koolipere üheks

Tudengite sõnul on kolledžis palju huvitavaid üritusi, nagu näiteks jõulupidu, spordipäev, kolledži pulm ning pubiralli. „Jaa, pubiralli on kõige-kõige lahedam!“ ütles Ketter. Tema sõnul on pubiralli kõige lahedam, sest seal osaleb alati palju tudengeid. Ka direktor Janno Kriiska räägib üritustest erilise õhinaga – kolledži üritustel osalevad ju alati ka õppejõud.

Nii tema kui ka tudengid kinnitavad, et see on üks neist asjadest, mis kogu koolipere üheks liidab. Kuigi koos pidutsemine on lahe, märgib Mari, et sellegipoolest ei kao piir õppejõu ja õppuri vahel. „Tore on see, et õppejõud näitab end vahel teisest küljest,“ ütles Mari, „nii õpime me teda tundma vabamas keskkonnas, mitte et teame teda ainult kurja naisena klassi ees.“

Õppejõud tunnevad tudengite sõnul oma tööd hästi. „Meil on tegelikult palju noori õppejõude, nii et nalja saab kogu aeg,“ ütles Taavet. Minu palvele mõni huvitav juhtum seoses õppejõududega rääkida, vastasid kõik, et neid lugusid ei tasu avalikustada.

Küll aga leiab rakendusinformaatika tudeng Kert, et üks parimaid õppejõude on Jaagup Kipper. „Ühel päeval jäi meil üks tema loeng ära ja järgmine päev vabandas ta ette ja taha, et see oli esimene kord, mil tema loeng on ära jäänud. Ta hakkas õpetama juba 1997. aastal ja mõtle – see oli esimene kord! Teistel õppejõududel jäävad ikka vahel loengud ära,“ rääkis Kert. Poistele meeldib ka see, et nädala sees toimuvatel korpalli- ja võrkpallitreeningutel on alati kohal ka õppejõud. „Päris pull on ikka direktoriga koos võrkpalli mängida,“ ütles Taavet.

Ühikaelu – koos on lihtsam!

Kõik neli tudengit elavad kolledžile kuuluvas ühiselamus. Kuigi samas majas elavad ka gümnaasiuminoored, kellega ikka vahel pahandusi on, meeldib neile ikka ühikas elada. „Väga hea on, et meie saame suhelda informaatikutega ja mis eriti super – me saame neid ära kasutada!“ lausus Mari. Ta selgitas, et kui klassiõpetajal on vahel arvutiga probleeme, siis on informaatikud ikka abiks.

Samas toob ta näiteks, et kui tüdrukutel on küpsetuspaber või õli otsas, siis on alati just poisid need, kellel selliseid asju ikka leidub. Ka Ketter on sama meelt, et ühika motoks võiks olla „Koos on lihtsam!“. Kuna klassiõpetajatel on vaja palju grupitöid teha, muudab ühikas elamine ülesande märksa lihtsamaks. „Kui sul on tõesti abi vaja, siis on alati keegi, kes aitab,“ sõnas Ketter.

Küsimusele, miks peaks noor Haapsalusse õppima tulema, vastavad kõik nagu ühest suust: „Siit saab palju uusi sõpru!“. Lisaks saavad Haapsalu kolledžis tudengid end meelepärastes valdkondades proovile panna, näiteks õppejõududega spordiväljakul, rahvusvahelistel konverentsidel või miks ka mitte pubist pubisse joostes.

 

Erialad

Klassiõpetaja
Rakendusinformaatika
Käsitöötehnoloogiad ja disain
Tervisejuht
Liiklusohutus

Õpilasi: 294
Vilistlasi: 497

Helen Mihelson