Ülikoolist kutsekasse: tahaks teha midagi praktilist

Oktoobrikuu Üliõpilaslehes kirjutasime sellest, kuidas kutsekooli lõpetanud ülikooli lähevad. Saime palju tagasisidet, et samamoodi on väga levinud ka vastupidine tegutsemisviis. Üha rohkem neid, kel mingi astme ülikooliharidus juba käes, leiavad oma tee kutsehariduse juurde.

Nelly Mäekivi omandab praegu Tartu ülikoolis semiootika ja kultuuriteooria erialal doktorikraadi. Samal ajal õpib ta Tartu kutsehariduskeskuses automehaanikuks. Kutsehariduse valis ta ülikooli kõrvale esialgu vaid selleks, et oma teadmisi ja oskusi täiendada ning natuke midagi uut õppida.

„Ma olin bakalaureuseõppes ühe aasta kauem kui oleks pidanud ja selle õppeaasta jooksul tegin ma ära enamiku oma magistriainetest, mis tähendas, et magistri viimasel aastal oli mul kirjutada ainult lõputöö,“ kirjeldas Mäekivi. Tekkis soov teha teoreetilise õppetöö kõrvalt ka midagi praktilist.

Autotehniku eriala valis ta kutsehariduskeskuse kodulehelt välja sellepärast, et see oli ainus eriala, millest ta ei teadnud sisuliselt mitte midagi. Kuna tema keskkooli lõputunnistusel olid ette näidata kõrged eksamitulemused ja hõbemedal, siis sai ta tegelikult suure konkursiga erialale sisse. Semiootika magistrikraadiga Nelly Mäekivi jaoks tähendas kutsekas õppimine esialgu vaid enda täiendamist.

„Aga mul on selline halb omadus, et kui ma hakkan millegagi tegelema, siis ma pühendan ennast sel hetkel sajaprotsendiliselt,“ kirjedas ta. Huvi ja tõsidus õpitava eriala suhtes aina kasvas. „Nii et ma ei saa öelda, et ma käin praegu kutsekas ülikooli kõrvalt või käin ülikoolis kutseka kõrvalt. Nad on täiesti võrdsed.“

Ka ei ole Mäekivi nõus sellega, et kumbki õpitav eriala tal tuleviku kindlalt paika paneks või seaks piirid, millega täpselt edaspidi tegeleda. „Ma ei leia, et ma peaks tegelema kas ühe või teise asjaga või käin koolis sellepärast, et kunagi minna tööle. Ma õpiksin nii kaua, kui mul lastakse ja kutseka erialavalik ei olnud seotud sellega, et mul oleks kunagi vaja leiba lauale saada.“

Lisaks kahes koolis õppimisele annab Nelly Mäekivi ka kutsehariduskeskuses oma osakonna õpilastele erialast inglise keelt.

Psühholoogist elektrikuks
Tartu ülikoolis psühholoogiat õppinud Maali Käbin lõpetas eelmisel kevadel Tartu kutsehariduskeskuses elektriku eriala. Kuigi 2008. aastal, kui ta kutsekasse astus, oli tal ülikooli lõpetamisest möödas juba kolm aastat, otsustas Käbin end just nimelt kutsehariduse võrra täiendada.

„Tegelikult oli hästi palju põhjuseid. Umbes siis hakkas majanduskriis ja mõtlesin, et peaks õppima midagi, kus tööd saaks,“ nimetas ta ka praktilisi põhjuseid. Samuti ei kujutanud ta tol hetkel päris hästi ette, et terve ülejäänud elu kulgeks kaheksa tundi päevas paigal istumisest.

Käbin nentis, et kutsekool oli ülikoolist mõnes mõttes märgatavalt erinev. „Tunne oli küll, nagu oleks põhikooli tagasi läinud,“ kirjeldas ta toonast muljet. Võrreldes ülikooliga oli seal õpetaja-õpilase suhe tunduvalt rangem ning kontrolliti ka puudumisi.

Praegu statistika alal töötav Maali Käbin kinnitas, et elektrikuõppe kogemus on talle palju juurde andnud ja just praktiliste igapäevaoskuste mõttes.

Mitte erand, vaid reegel

Tartu kutsehariduskeskuse info- ja karjäärinõustamiskeskuse juhataja Martin Medar kinnitas, et iga aastaga on üha rohkem neid, kes kutsekasse ülikoolist tulevad. Kõige populaarsemaks nimetas ta turismikorralduse, majandusarvestuse ja ärikorralduse erialasid.

„Põhimõtteliselt on nii, et nemad astuvad sisse ka ikkagi keskkoolibaasil,“ selgitas Medar. Ülikooli lõpetanud kandideerivad kõigi teistega võrdsetel tingimusel ning diplomi olemasolu seda kuidagi ei mõjuta. Medari hinnagul võib olla mitmeid põhjused, miks ülikoolis juba hariduse omandanud noor soovib astuda kutsekooli.

„Noored võib-olla ei ole veel valmis, kui lähevad kõrgharidusse, või ei ole soovitud erialale sisse saanud,“ nimetas ta võimalikke põhjuseid ja oletas, et võib-olla pärast ülikooliõpinguid tekib huvi või vajadus millegi praktilise järele.

Medar nentis, et noorte teadlikkus neist võimalustest on väike – et saab minna kutsekooli baasil ülikooli või pärast ülikooli omandada ka kutseharidus. Medari sõnul on ka päris mitmeid, kes mõlemas kohas samaaegselt õpivad.

Haapsalu kutsehariduskeskuse kutseõppekoordinaator Marju Heldema märkis, et ülikoolist tulnuid on neil peaaegu kõigil erialadel ning samuti saavad nad kõigi teistega samadel tingimustel kandideerida.

„See ei ole erand, vaid pigem reegel, et ülikoolidest meile tullakse,“ märkis ta ja lisas, et sageli tullakse õppima sarnast eriala ülikoolis õpituga, aga natuke praktilisema poole pealt. Samas on ka neid, kes tulevad täiesti uuele erialale.

„Eriti need, kes on õppinud mõnda sellist eriala, kus on tegelenud väga mittekäelise tegevusega – nemad on ühel hetkel soovinud vaheldust.“ Heldema lisas, et päris mitmed ülikoolist tulnud kannavad VÕTA abil hindeid üle.

Tallinna teeninduskooli karjäärikoordinaator Kaie Toomet rääkis, et igal erialal on mõni bakalaureusekraadiga õpilane. Ülikoolist tulnute seas populaarsemateks on Toometi sõnul koka ja kondiitri erialad.

„Mulle tundub, et aeg on üldse muutunud – inimesed tahavad rohkem õppida. Ülikoolist tullakse sihipäraselt siia praktilisi oskusi saama,“ oletas Toomet.

Annes Aus