Kuidas kutsekoolide lõpetanud otsustavad jätkata õpinguid ülikoolis

Kutsekoolist ülikooli minejate hulk on viimaste aastate jooksul suurenenud – mitmetel neist on ülikooli minek loomulik jätk kutseõppele, teised valivad aga täiesti uue ala, omandades sellega sisuliselt kaks iseseisvat eriala.

Oliver Uibopuu ja Artur Saar on 2007. aastal lõpetanud Luua Metsanduskooli haljastuse eriala ja mõlemad õpivad praegu Eesti maaülikoolis aiandust. Nende puhul tähendas ülikooli minek sama eriala edasi õppimist kõrghariduse tasemel.

Oliver Uibopuu selgitas, et pärast kutsekooli lõpetamist oli neil kolm võimalust: samas koolis maastikuehitust edasi õppida, kohe tööle minna või siis ülikooli astuda.

„Luual oli võimalus, kas teed ainult kutsehariduse või siis keskhariduse ka. Gümnaasiumieksamid tegime ära ja siis sealt läksime ülikooli. Küll tasulisele kohale, sest konkurents oli väga suur,“ kirjeldas Artur Saar.

Uibopuu tõdes, et kutsekoolis oli mõnes aines õpetajate tase natuke tagasihoidlikum kui tõenäoliselt üldhariduskoolis oleks olnud. Selle tõttu võisid nad lõpueksamites mõne punkti kaotada. Samas kinnitasid mõlemad, et varasema kutsehariduse tõttu oli neil õppetöös gümnaasiumist tulnud kursusekaaslaste ees oluline eelis: praktilised teadmised ja kogemused.

„Kui sa tead teooriat, siis praktika on raske, aga kui sul on palju praktikat, siis on teooriast palju lihtsam aru saada,“ selgitas Saar, miks tema arvates on aiandust kutsehariduse baasil kergem omandada. Esimesel semestril ei tundnudki mehed vajadust õppetöös kaasa teha, kuna esialgu räägiti samu asju, mida nad juba kolm aastat õppinud olid. Riigieksamitega või ilma

Kui üldjuhul võtavad ülikoolid kutsekoolide lõpetanuid vastu samadel tingimustel nagu keskkoolidest tulnuid – lõpueksamite ja sisseastumiskatsete põhjal, siis maaülikool teeb erandi neile, kes kutsekooli lõpus ei ole riigieksameid teinud. Nimelt alates 2009. aastast on maaülikooli vastuvõtueeskirjas punkt, mis ütleb, et riigieksamite tulemuste puudumisel asendatakse need lõputunnistuse keskmise hindega.

Maaülikooli vastuvõtu peaspetsialist Tiiu Lille kinnitas, et kutseharidusega kandideerijate hulk on viimaste aastatega tõusnud. „Me pole otsest statistikat teinud, kui suur see tõus protsentuaalselt on, aga enne vastuvõtuperioodi algust on küsijate hulk suurenenud just riigieksamiteta sisseastumise kohta.“

Maaülikooli õppeosakonna juhataja Priit Pajuste nimetas, et enim vastuvõetuid on neil Tartu kutsehariduskeskusest – tänavu 45. Ka Pajuste kinnitas, et kutsekoolist tulnutel on juba oluline ettevalmistus olemas.

„Praktilise poole pealt on neil ettevalmistus hea, aga probleemiks on teooria,“ tõdes ta. Näiteks matemaatika ja füüsika õppimisega on neil sageli rohkem raskusi kui teistel. „Esimesel aastal, kohe kui nad sisse astuvad, peavad nad hakkama neid aineid õppima ja seetõttu on väljalangemisoht suurem.“

Puussepast ajakirjanikuks Tiit Tamberg lõpetas 2009. aastal Tartu kutsehariduskeskuses ehituspuusepa eriala, aga läks edasi hoopis Tartu ülikooli ajakirjandust ja kommunikatsiooni õppima. Ta selgitas, et kutsekooli sattus ta poolkogemata ja andis sinna paberid sisse sõbra kutsel.

„Ma teadsin juba kutseka esimese poolaasta lõpus, et ma tahan tegelikult ajakirjandust õppima minna. Mul oli selge siht silme ees,“ kirjeldas Tamberg. Esimese kutseka-aasta lõpus hakkaski ta juba riigieksamiteks valmistuma. „Ma valisin eksamid ka täpselt ajakirjanduse eriala järgi.“

Eksamid ei olnud tema sõnul üldse rasked ja tema tulemused olid üle Eesti keskmise. Küll aga tunnistas ta, et kutsekoolis oli üldainete õpetamise tase põhikooliga võrreldes tunduvalt madalam.

Tamberg tunnistas, et kutsekoolist ülikooli tulla on tõepoolest natuke keerulisem kui gümnaasiumist, kuid kinnitas, et tema puhul tasus see kogemus end igati ära. „Praegu on noortel kombeks Soome tööle minna – mul on selleks puhuks paberid olemas, saaksin rohkem palka küsida,“ tõi ta ühe näite.

Tamberg lisas, et tema jaoks on tegelikult ikkagi olulisemad need oskused, mida kutsekoolis omandas. Tehniliselt oleks ta suuteline isegi endale ise maja valmis ehitama.

Ka Tartu ülikoolis on kutsehariduse põhjal vastuvõetute arv viimaste aastate jooksul kasvanud. Kui 2008. aastal oli neid 7, siis tänavu on see arv 25 ja eelmisel aastal koguni 30. „2011. aastal on see arv veidi vähenenud, mida võib ilmselt seostada vastuvõtukorralduse muutumisega ehk üleminekuga lävendipõhiselt vastuvõtult paremusjärjestuse alusel vastuvõtule,“ selgitas Tartu ülikooli õppeosakonna juhataja Siret Rutiku.

Kutsekooli lõpetanutel eelised „Ülikoolis haridustee jätkamine võib kutsekooli lõpetajale olla loogiline jätk: jazz-muusika üliõpilased on varasemalt lõpetanud muusikakooli, maalikunsti üliõpilastest kaks Tartu kunstikooli. Rahvusliku ehituse õppekavale õppima asunutest mitmed on pärit sarnasest valdkonnast, kuid erinevatest kutsekoolidest üle Eesti,“ kirjeldas Rutiku kutsekoolist tulnute erialavalikuid. „Kutsekoolide lõpetajad valivad sagedamini rakenduskõrgharidusõppe õppekavasid, nii saavad nad rakendada varasemalt kogutud praktilisi teadmisi ning oma varasemaid teadmisi tasakaalustada akadeemilisema hariduse omandamisega.“

Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) astus tänavu bakalaureuse-, rakendus- ja inseneriõppesse kokku 131 kutsekoolide lõpetanut. Seal on kutseõppe läbinutel sisseastumisel suisa eelis.

„TTÜ-sse sisseastujad, kes on lõpetanud meie erialaga lähedase eriala kutsekoolis, saavad sisseastumisel lisapunkti,“ selgitas TTÜ õppeosakonna juhataja Tiia Vihand. „Kutsekoolide lõpetanute vastuvõtmisel võib probleemiks osutuda see, et kutsekooli lõpetajatele pole riigieksamid kohustuslikud ja seega on need neil tihti tegamata.“

Vihand lisas, et kõigil sisseastujail on võimalik teha matemaatika- või keeleeksamit ka TTÜ-s.