Metakognitiivne kirjand

Algatuseks väidan provokatiivselt, et on mõttetu lasta kirjanikel või muidu tuntud inimestel kirjutada küpsuskirjandit. See ei anna midagi, kuna ainult imiteeritakse kirjandi kirjutamist. Ei ole ei mõtet ega pinget, mis tekib ehtsas keskkooli lõpetamise olukorras. Teater ei ole kunagi elupeegeldus, vaid ikka ainult teater. Alljärgnevat võib nimetada metakognitsiooniks, kuna püüan aru saada, miks ma kirjutan just sellist kirjandit nagu kirjutan. Metakognitsioon eeldab eneseteadvuse (Ego) olemasolu.

Probleemi püstitus.

Kirjand peab näitama õpilase arutlusoskust. Kirjandi kirjutamine saab alguse teema valiku põhjendusest. Kõigepealt mõtled sellest, milline teema istub sulle endale kõige rohkem, kuid sellega ei tohiks otsustamine piirduda. Edasi peaks mõtlema, mis teemadel TEISED kirjutavad. Ehk on lugeja saanud esimese kummalise mõtte minult: teema valikul tuleb lähtuda nii iseendast kui ka teistest. Tegelikult ei ole see üldse kummaline mõte, kuna kirjand ongi lugemiseks teistele, mitte ainult endale. Niisiis kui valid populaarse teema, siis on oht sulanduda suures massis, oht kaduda, jääda märkamatuks. Arvan, et oma näo säilitamise nimel on parem minna Estonia teatrisse kui Roskilde rokkfestivalile… muda sisse. Õllesummeri-abituriendid valiksid vast sotsiaalmeedia, minu Eesti ja eesmärgi teema, mis annab elule mõtte. Neist teemadest on hea kirjutada, kuna kõigil on kokkupuude Facebooki, Eesti ja elu mõtte otsimisega. Miinuseks on oma erilise vaatenurga leidmine, mis pakuks lugejale huvi. Kordumatuse näitamine on raske. Ma kutsun üles vältima ujumist peavoolus, mitte mõtlema ja olema nagu kõik teised. Mina ise valinuks teema „Igal ajal on oma nägu“, kuna aja ja identiteedi teema meeldib mulle ja pealegi arvan, et seda teemat enamik ei valinud. Teema on hea veel sellepärast, et saab vastanduda enamuse arvamusele. Nimelt kaldub suurem osa arvama, et inimene on inimene ega sõltu ajast. Eestlane jääb alati eestlaseks, mitu tuhat aastat on oldud kindla näoga kangekaelne eestlane. Sama arvatakse ka teiste kohta: venelane jääb venelaseks ka tuhande aasta pärast nagu ameeriklane või hiinlane. Mees on ikka pärit Marsilt nagu naine on Veenuselt, sõltumata ajast. Mees on ikka olemuslikult isane ja naine emane. Üks arheoloogiaprofessor leiab, et muinasaegne Eesti ühiskond oli feminiinselt pehme, mis ei soodustanud riigi teket erinevalt Leedu ühiskonnast, mis oli maskuliinselt sõjakas. Eesti mehed ei olnud nagu pärit Marsilt, vaid redutasid Veenusel. Kirjandis võib küsida, kust tulevad sellised jäigalt konservatiivsed ideed, et kas tõesti oleme oma olemuselt sellised nagu aastatuhandeid tagasi. Nutitelefon ei muudagi midagi inimeses olemuses. Kirjutamine muutub huvitavaks, kui on erinevaid arusaamu ja leitakse seoseid erinevate nähtuste vahel.

Essentsialism.

Arutlemine eeldab teooria tundmist. Arutlus ei saa lähtuda ainult enda kogemusest, vaid uuritav nähtus tuleb panna laiemasse konteksti. Isiklik kogemus on piiratud ja seetõttu ebapiisav, et saada aru toimuvast. Kirjandi teema valikul ma juba aimasin, et essentsialismi mõiste aitab korrastada kirjut maailma. Essentsialism eeldab, et asjadel on olemas sisemine essents (olemus) ja iseloomulikud püsivad omadused. Teaduse ülesanne olekski nagu avastada neid essentse (tuumad). Kirjandi idee tõestuseks tuleks tuua tõendusmaterjali. Eriti hea oleks, kui tõendid oleksid erinevatest valdkondadest pärit. Ma tavatsen tuua kolm näidet tõestamaks essentsialismi levikut meie teadvuses. Esimene essentsialistiliku mõte on tekstis juba läbi läinud. Nii leitakse, et maskuliinsus ja feminiinsus on inimese püsivad omadused, mis tulenevad inimese bioloogiast ja vanadest aegadest. Maskuliinsus avaldub võimus, loogilises mõtlemises, karjääri tegemises, füüsilises tugevuses, innovatiivsuses, agressiivsuses jne. Naiselikkus avaldub tundemaailmas, helluses, soojuses, konservatiivsuses, kommunikatiivsuses, pereorientatsiooni ja lastekasvatamise orientatsioonis jne. Maskuliinsus on isaste omadus, feminiinsus emaste omadus. Isaste ja emaste omadused mõjutavad käitumist väga erinevates valdkondades, alates tööst kuni poodlemiseni. Teise essentsialistiliku mõtte näite toon politoloogiast. Samuel P. Huntington pakkus välja tsivilisatsioonide kokkupõrke teooria, mis sai Eestis populaarseks. Konfliktid tulevad mitte majanduslikust ebavõrdsusest (vaesed vs rikkad) või ideoloogiast (kommunism vs kapitalism), vaid kultuurist. Kultuur tundub olema püsivam tunnus võrreldes majandusliku rikkuse või ideoloogiaga. Vaestest riikidest, näiteks Araabia Ühendemiraadid, saavad rikkad riigid ja kommunistlikest riikidest kapitalistlikud ja vastupidi. Kultuuri või religiooni ei ole niisama lihtne maha visata nagu ideoloogiat. Kolmas essentsialismi ilming on pärit majandusteadusest. Nimelt olla majandus tsüklilise loodusliku iseloomuga, kus tõusud ja langused vahelduvad. Majandusteooria leiab, et eksisteerivad erineva ajalise pikkusega lained. Rõhutakse lainete regulaarsusele, langusele järgneb kindlasti tõus. Kui nii, siis valitsus ei peagi midagi eriliselt tegema, masule järgneb kindlasti tõus. Umbes nii nagu talvele järgneb kindlasti kevad…

Anti-essentsialism.

Kui on välja toodud teatud teesid, siis on vaja hakata neid kahtluse alla panema. Kirjandis on põnev välja arendada peavoolule vastupidiseid seisukohti. Anti-essentsialism ei leia, et asjadel oleks mingi sõltumatu ürgolemus (bioloogiline või kultuuriline), vaid tähtis on eksistents (Sartre), see, kuidas ollakse ühes või teises olukorras. Väidan, et maskuliinsus ja feminiinsus muutuvad ajas. Nii oli muinaseestlaste ja leedukate maskuliinsus ja feminiinsus hoopis teistsugune kui tänastel eestlastel ja leedukatel. Soorollidele avaldas suurt mõju tööstuse teke, kui mehed hakkasid raha saama ja naised kodus lapsi kasvatama. Olukord komplitseerub veelgi, kuna maskuliinsus ja feminiinsus jaguneb paljudeks erinevateks maskuliinsusteks ja feminiinsusteks. Asi on veelgi hullem, mehed võivad olla naiselikud ja naised mehelikkuse kandjad. Mehed ja naised on erinevate nägudega erinevatel aegadel ning on pärit väga erinevatelt planeetidelt (kui Marsi ja Veenuse metafoori järgida). Tsivilisatsioonide kokkupõrke asemel võiks tuua positiivseid näiteid tsivilisatsioonide läbiimbumisest. Eesti kultuur on omaks võtnud laulupeod Saksamaalt, laulupeo supi seljanka Venemaalt jne. Iga kultuur on multikultuurne. Ei ole olemas monokultuuri. Meie söögilauale on ilmunud hiina toit, tehakse hiina massaaži ja kanname hiina riideid. Kirjandi teeks huvitavaks viited sallivuse ja multikultuursuse vastastele, kes rõõmustavad, et Merkel ütles teatud kontekstis, et multikulti on põrunud. Samas on konkreetseid viiteid persoonidele raske teha, kuna „kõik tunnevad kõiki!“. Masu ajal sai populaarseks majanduse laineteooria. Päriselt ei peegeldanud see teooria aga üldse majandusreaalsust. Nii ei olnud paljudes suurriikides (Hiina, India) üldse masu, teistes pole see lõppenud (Iirima, Kreeka). Lained ei ole ühesugused üle maailma. Laineteooria oli aga väga mugav EV valitsusele, kuna ei sundinud midagi tegema. Pidi ainult vaikselt laine tõusu ootama. Ei tohi teha suuri üldistusi, igas riigis oma lugu.

Kokkuvõtteks.

Arutleva kirjandi lõpus peaksid olema järeldused. 1) Teema peab kirjutajat ennast huvitama ja arvestama lugejat. Ei soovita valida potentsiaalselt kõige populaarsemat teemat. 2) Kirjand peaks meenutama teaduslikku uuringut: algama probleemi püstitusest, teooriast, hüpoteesidest, tõestamisest ja lõppema järeldustega. 3) Kirjandis peab olema intriig, võitlus erinevate perspektiivide vahel. 4) Peaks määratlema enda suhtumise.

Lõpuks esitan isikliku küsimuse: kas teil on üks kindel mina või minasid on kohe mitu. Vastus: kui on üks mina, siis olete essentsialist, kui minasid on palju, siis olete anti-essentsialist.