HOBIKOKK TAAVI TEGUTSEB: Kukeseene pasta (laadne)

Sügis on tore aeg koos igasuguste aiasaaduste ja metsaandidega. Praegu on just selline poolvihmane-poolsoe aeg, et seeni ja ka kukeseeni on metsas pigem rohkem kui vähem. Mitte et mulle meeldiks neid korjata. Aga igaühel on vähemalt üks sõber või sõbranna, kellele meeldib. Nii et kui sa ise ei viitsi seenele minna, soovitan kontakteeruda kellegagi, kellele meeldib seenel käia, sest tulemus on hea.

Siia võiks teha kohustusliku nalja tudengitest ja makaronidest, aga jätan vahele. Sest viimastel aastatel on igatahes mind küll ümber veendud “makaronide” põlguselt pastat armastama. Kõik sõltub valmistamisest. Kui pasta on normaalselt keedetud ja piisavalt rikastatud erinevate lisanditega, siis on ta reeglina pigem väga hea.

Ma mõtlesin ja valmistusin kukeseentega sööma pennesid või spagette, aga poes tulid meelde mõtted viimastelt Norra-reisidelt ja sinna kaasa võetud toidust ning leidsin end cous-cous’i ehk eestipäraselt kuskussi pakkidega tõtt vahtimas. See on selline hea pastatoode, mis minumeelest on sageli vähemalt Eestis alahinnatud või “eksklusiivsena” põlatud, kuid tegelikult hoopis väga hea. Rääkimata vaheldusest harjumuspärasele.

Mida varuda?

• 2-3 sibulat
• korralik ports kukeseeni
• 1 pakk (500 g) kuskussi
• taluvõid • (oliivi)õli
• soola
• pipart 

Toidu valmistamist võiks esmalt alustada kas sibula hakkimisest või kukeseente puhastamisest (ja hakkimisest). Kukeseeni võib puhastada mitut moodi – puhudes, pintsliga või veega – sõltub sellest, kui puhtad või mullased nad on. Sibula võib samuti hakkida enda meele järgi, mina ise eelistan pigem suuri tükke.

Kui mõlemad on valmis, võib sibula koos lusikatäie võiga pannile visata. Soovitav oleks sibulat praadida sellisel temperatuuril, et ta kohe kõrbema ei lähe, vaid pigem hakkab selliseks pehmeks ja klaasjaks minema. Seega kindlasti mitte maksimumkuumusel.

Sibulat ei tohi unustada pidevalt pannil segada, pigem segada rohkem, sest pruunistamine ei ole seekord eesmärk. Kui sibul juba eriti läikima lööb, võib pannile panna seened. Segada sibulaga segamini ja pannile kaas peale. Nüüd võiks panna keema vee kuskussi jaoks. Kogustega on nii, et mulle ei meeldi neid väga mõõta… seega mina eelistan terve paki kuskussi korraga teha. Sellest saab umbes 6 kõhutäit – kas kutsuda piisavalt inimesi sööma või siis süüa mitu päeva. Maitse asi. Aga ühe paki (500 g) kohta läheb pool liitrit vett või veidi rohkem. Vette tuleks panna ka soola (ca 2 tl) ja õli (ca 2 spl).

5-10 minuti pärast võib pannilt kaane pealt ära võtta ja siinkohal on paras soola ja pipart lisada ning segada, segada, segada. Kui juba väga hästi lõhnab (või maitseb) ongi seened valmis.

Kuskussi valmistamine on tegelikult selline veidi trikiga töö. Kõige olulisem töövahend on kahvel, aga sellest kohe. Kui vesi on keema läinud, siis tuleb kuskuss valada vette, potile panna kaas peale ning lasta tal paar minutit paisuda. Seejärel panna sinna paras klots võid (2-4 spl, kindlasti mitte alla 2) ning kahvliga segada kuni või on sulanud ja kõik need väikesed terakesed on üksteisest eraldunud. Seda kõike võib teha väljalülitatud jahtuval pliidiplaadil – natuke soojust siin on hea.

Ning lõpuks ei olegi muud kui süüa. Mina seekord segasin seened kuskussi hulka, neid oli selleks piisavalt ja see tundus hea plaan. Enamasti ma eelistan aga seentele veel lisada (umbes paki) vahukoort, loomulikult vahustamata ning (ca 1 tl) tärklist ning teha seenekastme ja tõsta seda taldrikule kuskussi kõrvale.