Eesti tudengid käisid Taiwani 100. aastapäeval

Taiwani kultuuriministeerium korraldas augusti viimasel kahel nädalal vastuvõtu 250 inimesele üle maailma, et tähistada Hiina Vabariigi ehk Taiwani sajandat aastapäeva. Eestist kutsuti Peeter-Paul Hallaste ja Rando Pikner. Ürituse nimi oli SayTaiwan, mis kohalikus keeles tähendab „Taiwanis rändama“. Hallaste on Tartu ülikooli teise kursuse filosoofia tudeng ja Pikner õpib Tallinna tehnikaülikooli energeetika doktorantuuris.

Kahe väljavalitu sekka pääsemiseks tuli läbida konkurss. Esiteks tuli ette näidata mõni väljapaistev saavutus oma tegemistes ning teiseks sooviti motivatsioonikirja. Hallaste silmapaistvaks saavutuseks oli keskkooliaegne teine koht inglise keele olümpiaadil ning Pikneril peagi saavutatav doktorikraad.

Väljavalitutel tuli oma reisimuljeid jagada ka teistega. Blogisissekannete tegemine ja piltide internetti riputamine oli osalejatele kohustuslik. Üle maailma laekus Taiwani sõitmiseks ligikaudu 1250 sooviavaldust, millest 250 võeti vastu. Enamasti valiti igat riiki esindama kaks inimest, kuid näiteks Ameerika Ühendriikidest tervelt kümme. Kaks Hiinat omavahel tülis Taiwani ehk Hiina Vabariigi ja Hiina Rahvavabariigi vastuolud ulatuvad möödunud sajandi keskpaika. 1911. aastal rajati Pekingis Hiina Vabariik, mis kukutati kommunistide poolt 1949. aastal ning nimetati ümber Hiina Rahvavabariigiks. Eksiili läinud valitsus asus sisse Taiwanis ning jätkas Hiina Vabariigi traditsiooni. See ongi riik, mis tänavu tähistas sajandat aastapäeva. Suhted Hiina Rahvavabariigi ja Taiwani vahel on niivõrd teravad, et hiinlasi lastakse Taiwani ainult gruppidena – üksikisikuna ei ole hiinlastel sinna reisida võimalik.

Peeter-Paul Hallaste peatus Matsu saartel, mis asuvad Taiwani ja mandri-Hiina vahel. Kahe Hiina teravate suhete tõttu on Matsu saarestik üsnagi militaarne paik. Saartel asub pidevalt 5000 sõjaväelast ning mägede sisse on ehitatud sõjaväetunnelid, millest osa on ka turistidele avatud.

Tsiviilisikuid elab Matsu saartel ligikaudu kümme tuhat. Samas on üheksateistkümnest saarest koosneva saarestiku pindala kõigest 29,6 ruutkilomeetrit. Võrdluseks, et Muhumaa pindala on 206 ruutkilomeetrit ning elanikke alla kahe tuhande. Hallaste elas perekonna juures, kus pereisa oli varem töötanud 25 aastat õpetajana, kuid on nüüd transpordifirma omanik ja organiseerib Matsu saarte vahelist transporti. Seetõttu oli Hallaste sõnul nende jaoks ka reisimine kergem. Ta tõi näite, kuidas neil ükskord oli vaja ühelt saarelt teisele jõuda, kuid ühtki praami parajasti ei sõitnud. Kuna Sheng Hua Cao on Matsu saartel lugupeetud mees, siis kutsuti kohale politseikaater, millega nad sihtkohta transporditi.

Eriti hea söök Rando Pikner peatus ainsas Taiwani maakonnas, millel ei ole merepiiri – Nantous. Teda võttis vastu perekond Eagle, kelle kahekorruseline maja asus riisi- ja banaanipõldude keskel. Mõlemad Taiwanis käinud eestlased kurtsid une vähesuse üle, kuna lihtsalt nii palju oli teha. Pikner ütles, et kuna öösel oli 32 kraadi sooja, siis väga und ei tulnud. Hallaste lisas, et magama mindi juba kümne-üheteistkümne ajal ning äratus oli kuuest või seitsmest. Seega algas päev üsna varakult.

Mõlemad üliõpilased kiitsid kohalikku toitu. Söödi näiteks nuudleid, kalatooteid, austreid ja kuivatatud ploome. Samas sai maitsta ka midagi tunduvalt eksootilisemat – näiteks hüübinud pardiverd, mis oli vürtsikaks maitsestatud. „Jõhkralt maitsev,“ ütles Hallaste selle kohta. Ta sai mekkida ka üsna kanget alkoholi, sorgumit. „Mõne halvema sordi puhul on selle maitse nagu kaheksakümneprotsendiline piiritus ja keefir kokku segatuna. Alguses tundus rõve, aga lõpuks harjusin täiesti ära,“ sõnas Hallaste. Pikner ütles, et hoolimata pidevast ringirassimisest võttis ta reisil juurde tervelt viis kilo. „Toidud olid lihtsalt nii maitsvad,“ ütles ta. SayTaiwan sai läbi 24. augustil, kui kõik üritusel osalenud inimesed kogunesid kokku Taiwani pealinna Taipeisse. Lõuna ajal olid kõik 250 osalejat kutsutud presidendipaleesse, kus anti kohalikule meediale pressikonverents. Kohal oli loomulikult ka Hiina vabariigi president Ma Ying Jiu, kes kõne pidas.

Õhtul kogunesid osalejad Grand Palace Hotel’i, kus toimus hüvastijätu õhtusöök koos kõnede ja esinemistega. Kusjuures sellel üritusel pidid iga riigi esindajad kandma oma rahvarõivaid.