AINUS ÜLE-EESTILINE TUDENGILEHT

.
advertisement

Euroopa kõrgeim õppemaks on Suurbritannias

Euroopa kõrgeim õppemaks on Suurbritannias

OECD värske uuringu kohaselt on õppemaks Suurbritannias arenenud maade arvestuses suuruselt kolmas, USA ja Korea järel. Suurbritannias võib õppemaks küündida kuni 9000 naelani ehk umbes 10500 euroni aastas, vahendab guardian.co.uk. Analüüs hõlmas 34 OECD-sse kuuluvat riiki. Lisaks võrdles uuring õppemakse Brasiilias, Venemaal, Argentiinas, Hiinas, Indias, Indoneesias, Saudi-Araabias ja Lõuna-Aafrikas.

Keskmiselt maksis tudeng 2008. aastal Suurbritannias ligi 5000 naela aastas. Võrdluseks maksid Austria, Belgia ja Prantsusmaa tudengid rohkem kui poole vähem. Rootsi, Taani ja Norra tudengid saavad kõrgharidust omandada hoopis tasuta. OECD analüüsiosakonna juhataja Andreas Schleicheri sõnul on paljudele USA-s kõrgharidus kättesaamatu just rahaliste võimaluste puudumise tõttu. Ta leidis, et Suurbritannias see hetkel ning suure tõenäosusega ka tulevikus suureks probleemiks pole.

Põhjuseks peab ta kuningriigi äärmiselt tudengisõbralikku laenusüsteemi. Noored ei huvitu haridusest Samas näitas OECD uuring, et Suurbritannia ei suuda teiste riikidega võrreldes nii hästi noori haridusest huvitatuna hoida. 2009. aastal käis gümnaasiumis või ülikoolis 74 protsenti 15-19 aastastest noortest. See on 8 protsenti vähem kui analüüsis osalenud riikides keskmine.

Ainult Tšiilis, Iisraelis, Mehhikos ja Türgis oli see protsent väiksem. Väike huvi kesk- või kõrgema hariduse omandamise suhtes Suurbritannia noorte seas on seda huvitavam, et just Suubritannia on haridussüsteemi rahastanud rohkem kui ükski teine riik. 2000-2008 on põhi- ja keskhariduse rahastamine suurenenud 56 protsenti ja kõrghariduse rahastamine 30 protsendi võrra. See teeb Suurbritanniast 30 riigi seas rahastamise kasvult kuuenda riigi. Sellegipoolest on hariduse rahastamine Suurbritannias kahe protsendi võrra madalam kui OECD keskmine.

Suurbritannia juhtivaid ülikoole, nagu näiteks Oxford ja Cambridge, koondava Russell Groupi juhtivdirektori Wendy Piatti sõnul on 15-19-aastastele pakutavad võimalused kuningriigis väga piiratud.

„Me oleme väga pühendunud, et pakkuda head haridust igale noorele, kellel on olemas sihikindlus ja potentsiaal, olenemata nende taustast,“ ütles Piatt. Tema sõnul ongi üks võtmeprobleemidest see, et väga vähesed noored, kellel on olnud tavapärasest keerulisem elukäik, jätkavad oma haridusteed pärast 16. eluaastat. Olgugi et õppemaks on Suurbritannias Euroopa kõrgeim, on ka sealsed palgad keskmisest kõrgemad. Lisaks leidis uuring, et Suurbritannias teenib kõrgharidusega inimene elu jooksul 132 000 naela rohkem kui põhi- või keskharidusega kodanik.

Keskmine õppemaks aastas (EUR)

 

 USA 4700
Korea 3960
 Suurbritannia  3600
 Jaapan  3425
 Australia  3082
 Kanada  2810
 Uus-Meremaa  2247
 Holland  1378
 Portugal  918

 

 

Õppelaen Suurbritannias on statsionaarse õppe tudengitel võimalik valida kolme erineva laenu vahel: tuition fee loan (katab õppemaksu), maintenance loan (aitab elamisega seotud kulutuste katmisel) ja maintenance grant (aitab lisakulutustega).

Tuition fee loan

  •  Kuni 1. septembrini 2012 on suurim võimalik laenusumma õppemaksu katteks 3375 naela.
  •  Raha kantakse panga poolt otse ülikoolile.
  •  Eraülikoolis õppijate õppemaksu ei kaeta täies ulatuses Laenu saavad võtta ka päevases õppes õppivad Euroopa Liidu kodanikud
  •  Laenu peab tagasi maksma siis, kui tudeng hakkab teenima vähemalt 15 000 naela aastas ehk umbes 1450 eurot kuus.

Maintenance loan

  • Täiskohal tudengid saavad võtta laenu, mis aitab neil elamisega kaasnevate kulutustega toime tulla. Antava laenu suurus sõltub leibkonna sissetulekust ja elukohast.
  •  Maksimaalsed laenusummad jagatakse kolme kategooriasse:

1)Tudeng elab kodus

2)Tudeng elab kodust eemal ja õpib Londist välja

3) Tudeng elab kodust eemal ja elab Londonis

Maintenance Grant

See laenutüüp on mõeldud tudengitele, kes tulevad madala sissetulekuga perest. Seda laenu tudengid tagasi maksma ei pea.

Allikas ja rohkem infot: http://www.direct.gov.uk/en/EducationAndLearning/index.htm

Helen Mihelson

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>