”See on kõige nõmedam, kui mingid tüdrukud küsivad, et kirjuta mulle luuletus…”

Kohtusin Siim Keraga Genialistide klubis, kohas, millest Kera koguni kolm luuletust on teinud. Etnoloogia ja folkloristika kolmanda kursuse tudeng Siim ennast luuletajaks ei pea ja viimasel ajal eriti midagi kirja ei panegi, kuid ometi näeb laiem avalikkus võib-olla juba oktoobri lõpus tema teist luulekogu ”Las ma istun siin, kuni orkester mängib”. Esikkogu ”Me vaatame kuud, kuni jääme pimedaks” ilmus kaks aastat tagasi.

Kuidas vaatad kriitiku pilguga tagasi oma debüütkogule? Vahel ikka loed sealt midagi üle?

Ei loe, esinedes ka ei loe enam ammu. Suht halb. Ma arvan, et mingi kaks-kolm luuletust on, mis on normaalsed. Ma ei saa aru, miks neile makedoonlastele üldse meeldis (eelmisel aastal tunnistati Siim rahvusvahelise Makedoonia luulefestivali noorte luuletajate konkursi ”Struga Sillad” laureaadiks – toim.).

Mul oleks mingit toimetajat olnud vaja või kedagi, kes oleks aidanud, ma tegin seal suht kõik ise. Üldse ei osanud hinnata neid luuletusi. Aga praegu küll väga ei meeldi.

 Miks ei meeldi?

Lihtsalt pole sidet enam nende luuletustega. Kui keegi praegu esimest korda loeks, talle võiks ikka meeldida. Ma ei julgenud tollal veel väga kirjutada ka, üritasin kogu aeg mingit kindlat joont hoida. Selles uues kogus ma ikka vahepeal mölisen täiega. See on ka tegelikult suht mõttetu, aga lihtsalt lähen rohkem endast välja ja kirjutan kuidagi vabamalt…

 Su esimene kogu on suuresti muusikast inspireeritud, aga pealkiri viitab rohkem visuaalile. Uues kogus mängib orkester, kas see on siis veel rohkem muusikast mõjutatud?

Ma arvan küll, jah. Üks luuletus on Radioheadist näiteks, Morriseyle ka natuke. Ma kunagi lugesin kokku, palju mul muusikuid nimetatud oli – päris palju, 50 umbes. Ma topin neid igale poole. Twin Peaksist on ka üks luuletus, ma ei tea kas sa oled näinud seda, Leo Johnson, rekkamees…

Jah. Mille poolest su uus kogu veel esimesest erineb?

Julgem on natuke. Ja samas on luuletused pikemad. Ma panen võib-olla rohkem mingeid näiteid sinna. See uus luulekogu tuleb tähemärkide arvult kolm korda pikem. See on päris palju. Mõned luuletused on 600 sõna ja 400 sõna ja… Vahepeal keegi on öelnud, et need pikemad meenutavad räppi või midagi sellist. Ma arvan, et see on lihtsalt sellest, et tunnen ennast vabamalt, lihtsalt mölisen rohkem, lasen torust tulla.

Kui spontaanselt su luule tekib? Äkki praegu mõned värsid?

Ei. Kui keegi sunnib, siis ma ei kirjuta kunagi. See on kõige nõmedam, kui mingid tüdrukud küsivad, et kirjuta mulle luuletus… kõige kohutavam.

Ma ei saa lihtsalt, kui keegi nagu palub. Ega vägisi ei saa sundida eriti.

 Kiireloomuline looarvustus Siim Keralt.

 Kuna Siim paar korda kuus Ekspressis plaate arvustab, lasin talle oma diktofon/mp3 pleierilt ühe loo, mis minu arvates on hea. Panda Beari ”Slow Motion” tänavuse albumi ”Tomboy” pealt ja palusin tal paari minuti jooksul seda hinnata.

See lugu oli… kiidan heaks. Kas annaks 10 või 5 palli süsteemis? 4 annaks küll 5st, sest mulle meeldib veits selline veider asi.

Palju kihte, esimese korraga sa ei jõua eriti midagi hoomatagi. Ja samas veits selline folgi taust ka. Ma ei tea, kas sa tead – Ugly Casanova näiteks, aastast 2002. See on Modest Mousi laulja kõrvalprojekt. Kui võtta kõik need kihid ära, siis ta võiks olla nagu Fleet Foxes. See oli mõnus, ma ütlen. Ta oli eksperimentaalne.

Mulle täiega meeldib see folgi asi muusikas, selline americana, kuigi siin polnud seda väga, aga mingid sellised mõjutused on. Veits uimane ja… jube raske on arvustada nii, kui sa ühe korra oled kuulnud. Mul mingi album on olemas küll Panda Bearilt, see ”Person Pitch” või oli see Grizzly Bear… ei, see oli Panda Bear ikka. Kõik panevad neid karu nimesid endale bändi nimeks…

 Luuletus

SDLANODCM

ma loodan et saja aasta pärast
kasutatakse mõnda mu luuletust
mcdonaldsi reklaamis
siis kõik arvavad et
ma pöörlen hauas
nagu ventilaator

ja mina mõtlen
mis seal muud ikka teha
ühes kohas lamamine
võtab lõpuks eluisu ära
naabrid pole ka
parimate päevade tippvormis
kellegagi pole pisar silmis
memuaaritada

mis seal muud teha kui
ringi keerelda

tore kui ellu ka
põnevust jätkub