Enamik inimesi on tegelikult jobud

Minu soov ei ole parandada maailma

Ma olin juba peaaegu arvamusel, et räägin siin valimistest, aga siis süüdistataks mind kindlasti mõne erakonna propageerimises. Ma ei taha sarnaneda Eesti kommertsajakirjandusega, kuna erinevalt Eesti päevalehtedest, ei saa ma üheltki erakonnalt kirjutamise eest palka.

Samas on valimiste boonuseks see, et ma ei pea ilmselt niipea endale tikke ostma, kuna mul on neid erinevate vähem ja rohkem tuntud inimeste piltidega pakke lademetes. Osa neist ei olegi väga madala kvaliteediga ja odava välimusega.

Ma küll nõustun, et valimised kui sellised on vajalikud, aga hetkel on meil tegelikult valida umbes kahe kuni nelja erakonna poolt, kelle teod ei tundu tavavalijale väga erinevad. Ma usun, et meil peaks olema reaalsem võimalus valida riigikokku inimesed, kes meile meeldivad ja keda me usaldame. Ma ei taha, et tänu minu häälele saaks seadusandliku võimu juurde mõni tundmatu nägu, kellel ei ole aimugi, miks ma nende erakonnale hääle andsin.

Samal ajal on õhus kevadet. Ma muidugi olen võib-olla kogemata sattunud mingi droogi mõju alla, kuid mul on juba nädal aega olnud tunne, et suvi on käes. Eile linna peal ringi jalutades ei näinud ma küll veel oma meeliskohti välikohvikuid, aga usun, et need tulevad ka varsti. Asja negatiivne külg on, et keegi ei saa kevadel oodata, et tegeletaks ka õppetööga. Kahjuks õppejõud seda tõde ei taju.

Lugesin hiljuti, et Rüütli tänaval avatakse kevadel veinibaar. Kiidan idee igati heaks, kuna sellise asutuse järele on äärmiselt suur vajadus. Samas ma kardan, et enamik inimesi, kes õhtuti Tartu linnas ringi kondavad, ei tee vahet odaval Hispaania pakiveinil ja korralikul poolmagusal produktil. Samas enamiku noorte jaoks on vein ainult vahend pubides naisterahvaste täisjootmiseks ja maitse ei ole tegelikult alkoholi puhul oluline. Pole mõtet ennast petta: sa ei joo viina, sest see maitseb hästi, sa jood seda sellepärast, et sa üritad edutult põgeneda mingi probleemi eest, mida sa tunnistada ei taha.

Stress on äärmiselt oluline teema ja mulle tundub, et enamik inimesi ei taha endale tunnistada, et nad on suurema osa ajast pinges. Pingete põhjused on väga tihti rumalad, aga stress kasvab, kuna inimesed ei tea, kuidas endaga hakkama saada. Mulle ausalt öeldes tekitavad sellised inimesed põlgust, kuna ma usun, et tuleks vähemalt enda vastu alati aus olla ja aru saada, et tegelikult on enamik meist lootusetud juhtumid, kellel puudub siht, eesmärk ja eneseväärikus.

Me üritame end müüa ja paista välja toredamad, kui me oleme, kuna me vajame, et vähemalt teised inimesed omandaksid meist ilusa pildi. Sest kui kõik usuvad, et ma olen tore, siis äkki hakkan ma seda ka ise uskuma?

Mu kassile ei meeldi mu armsate jäneste piltidega kalender. See on kurb.